Veebiajaleht, mida saad teha ise
02/01/2014 - 00:00
Välismaalase elamaasumist Eestisse toetatakse kuni 15 440 euroga
sissejuhatus: 
Juba nädalaid ringleb sotsiaalmeedias kiri, kus väidetakse, et vastupidiselt üldisele arvamusele pole Eesti välismaalastele sugugi nii ebaatraktiivne koht, kuhu põgenikel polegi mõtet tulla. Kirja kohaselt on Eesti riik võtnud endale kohustuse toetada rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase Eestisse elamaasumist kuni 15 440 euroga. Loe edasi ...
tekst: 

Sellest summast on eluaseme üüriks ette nähtud 9112 eurot, eluaseme remondiks 3797 eurot ja eluaseme sisustamiseks 997 eurot. Välismaalase eesti keele õppimist toetab riik kuni 920,4 euroga ja tõlketeenuse osutamist kuni 613,6 euroga.

Nagu nähtub Välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse seletuskirjast vastavad kõik sotsiaalmeedias ringlevas kirjas toodud andmed eluaseme, keeleõppe ja tõlketeenuse toetuste kohta tõele, kuid olenevalt asjaoludest võib rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasele antav toetus olla ka väiksem ja piirduda 3512,4 euroga.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna kaasamispoliitika juht Triin Raag ei vasta aga otsesõnu küsimusele, kas ka eluasemest ilma jäänud Eesti inimesele on ette nähtud analoogilised riiklikud eluasemetoetused kui välismaalasele. „Juhtudel, kui Eesti kodanik või siis elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav inimene ei ole suuteline endale ja oma perekonnale ise eluaset tagama, on sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt eluruumi tagamise kohustus kohalikul omavalitsusel. Eluruumi üürile andmise ja kasutamise korra kehtestab iga kohalik omavalitsus eraldi,“ ütleb Raag.

Seega on Eesti taganud rahvusvahelise kaitse saanud välismaalastele head võimalused end meie riigis sisse seada. Elamispinna peaks välismaalane saama selle kohaliku omavalitsuse kaudu, kuhu ta elama on otsustanud asuda. Raha elamispinna soetamiseks ei anta tema kätte, vaid riik maksab selle kohalikule omavalitsusele, mis siis juba muretseb korteri ja tasub sellega seonduvad kulud.

Viimaste olemasolevate andmed järgi on Eestis saanud aastatel 1997-2012 rahvusvahelist kaitset 67 inimest, kuid ootamatu on see, et mitte ükski neist ei ole saanud eluaset kohalikult omavalitsuselt. Vähemalt nii väideti Riigikogus saalis, kui möödunud aasta lõpus arutati Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmist ja sedasama kinnitab ka 2011. aastal valminud Balti uuringute instituudi koostatud uurimus. Sama uurimuse kohaselt on käinud kohalikus omavalitsuses eluaset taotlemas üldse vaid 5 inimest, ülejäänud on tulnud eluaseme leidmisega ise toime.

Venemaal tagakiusamise ohvriks langenud ja 2011. aastal Eestilt kaitset saanud Savva Terentjev ütleb, et nemad abikaasaga samuti Eesti riigilt mingit abi ei palunud. „Midagi niisugust, millele võivad pretendeerida varjupaiga saanud inimesed, me ei küsinudki. Käisime keele algkursusel, kuid selle eest tasus minu teada eraalgatuslik fond. Abi saamise võimalustest meile võib-olla räägiti, kuid me tahtsime kohe alguses igasugusest abist distantseeruda ja omal jõul toime tulla. Siiani oleme ka toime tulnud, kõik vajalik on meil olemas ja oleme rahul,“ ütleb Terentjev.