Veebiajaleht, mida saad teha ise
02/01/2014 - 00:00
Mesinik monteeris taru külge kraani
superpilt: 
sissejuhatus: 
Teateid mesilaste hukkumisest tuleb viimasel ajal nii Ameerikast kui Euroopast. Eestiski on eriti tänavu õisi täis puudel ja väljadel tuttavat suminat palju vähem. Pärnumaal Tori vallas toimetaval hobimesinikul Riho Raiesmaal aga tuleb iga aastaga nii mesilasperesid kui tööd juurde. Meevõtu kiirendamiseks ja hõlbustamiseks monteeris Riho taru külge kraani. Loe edasi ...
tekst: 

Viimase uue taru ehitas Riho kraaniga ja kinkis selle koos mesilasperega heale tuttavale. „Uus trend on kohalike mesinike hulgas hakanud levima,“ saab nüüd Riho kuulutada. Selle, kas sellest kraanist ka mett tuleb, jätab Riho lahtiseks. „Eks see siis paistab, kui mesilased on mee ära korjanud,“ ütleb ta.

Olgu taru külge kinnitatud kraanist voolava meega, kuidas on, aga mesilastele meeldib Riho pere talumaadel tõepoolest elada. Rihole tuleb mesilasperesid järjest juurde, mitte ei sure ära, nagu paljudes kohtades Eestis. Riho alustas mesilaste pidamist kümmekond aastat tagasi, kui hobimesinikust vend talle esimese mesilaspere kinkis. Tänaseks päevaks on ühest perest saanud 15 ja see pole kaugeltki ülemine piir. Maakohas, kus töökohti napib, aitab mesilaste pidamine Riho sõnul päris hästi ka majanduslikult toime tulla.

Üks mesilaspere Rihol tänavu kevadel küll suri, kuid mehe enda arvates oli ta selles ise süüdi, sest ei raatsinud mesilastele kevadel õigel ajal lisatoitu panna. Ainult mõnikümmend kilomeetrit eemal, Sindis, suri samasugusel hobimesinikul nagu Rihogi möödunud sügisel enne külmi viiest perest ilma selge põhjuseta tervelt kaks. „Lihtsalt olid ühel päeval taru põhja vajunud ja kõik,“ räägib hobimesinik Heino. Ta kahtlustab, et põhjuseks võivad olla rapsipõldudele pihustatavad taimekatsemürgid, mis ei mõju kohe, vaid alles mingi aja pärast.

Rapsipõlde läheduses pole

Riho mesilased on väga rahulikud ja inimsõbralikud, nagu tõelised koduloomad. Taluõues põlispuu all seisavad ise puidust tahutud massiivsed pingid ja laud, mille taga tavatseb pererahvas nii ise kui koos külalistega kuuma ilmaga varjus istuda. Isegi seal, lauast mõne meetri kaugusel mätta sees elutsevad mesilased, kes väliselt näevad välja samasugused väikesed ja tumedad, nagu Riho tarudeski elavad mesilased. Kui neid mitte häirida, tegelevad nad oma toimetustega ja iga pisiasja pärast inimesega tüli ei nori. Mitte ükski mesilane ei tulnud ärritunult sumisema isegi siis, kui laua taga mett söödi.

Samasugused rahulikud ja inimsõbralikud on ka tarudes elavad Riho kodumesilased. Nende tegevust võib rahulikult taru kõrvalt pealt vaadata ja midagi ei juhtu. Riho võtvat isegi mett näokatteta ja spetsiaalse riietuseta. „Ma räägin nendega ja selgitan neile, et ega ma ei tulnud mett võtma, vaid üüriraha küsima. Mesilased elavad ju minu ehitatud elamutes,“ räägib Riho sellest, kuidas ta mesilastega suhtleb.

Riho arvates vajab mesilane eluks rahu ja puhast loodust ja kui see tingimus on täidetud, ei juhtu nendega vähemalt Eestis esialgu midagi halba. Riho tarud asuvadki otse Pärnu jõe ääres, 3-4 kilomeetri kaugusel suurest teest ja suuremad asulad jäävad veelgi kaugemale. Reostavast tsivilisatsioonist lahutavad teda puhtad heinamaad, väljad, põllud ja metsad. Läheduses ühtki rapsipõldu ei ole ja see on ongi Riho arvates peamine põhjus, miks mesilased nende kandis elus ja terved püsivad. Lisaks muidugi rahu ja vaikus. Midagi maksab Riho arvates aga ka mesilastele öeldud hea sõna.

pildiallkiri: 
MEEVÕTT: Hobimesinik Riho Raiesmaa ammutab värsket mett otse kraanist.