Veebiajaleht, mida saad teha ise
02/01/2014 - 00:00
Kodust lahkunud pereisa jõulukink omastele: tegi nad avalikkuse ees vargaks
superpilt: 
sissejuhatus: 
Sel novembrilõpu hommikul toimetasid töömehed juba varakult Pärnumaal Silla külas Urve koduõuel, sest just siit tema ukse eest pidi Pärnu linn tänavu saama oma jõulupuu. Kõik oli muidu nagu linna jõulupuu toomisega ikka, ainult et seekord oli puul rääkida ka jõulumeeleoluga hästi sobiv oma südamlik lugu. Loe edasi ...
tekst: 

See jutustas sellest, kuidas maja ehitamise ajal kasvama jäetud väike kuuseke koos pere lastega ilusaks käharaks puuks kasvas ja nüüd juba liiga suurena selle õue ja maja jaoks peab lahkuma linna, kus ta kõigi inimeste silmarõõmuks jõulupuuna üles pannakse. Mitte keegi ei osanud siis ette näha, et perest juba 18 aastat lahus elav isa Leo (65) kirjutab sellele ilusale loole jõuludeks väga piinliku ja inetu järjeloo. Aga nii läks.

„Oleks ta veel enne kellegagi rääkinud. Mitte sõnagi, kohe televisiooni. Kas nii võib inimestele haiget teha?“ küsib Urve (64). „Me tundsime nii rõõmu, et meie kuusk on Pärnus teatri väljakul. Käisime lastelastega kuuske vaatamas, et meie armas kuusk ja tegime veel pilti. Väga paljudel inimestel on nüüd jõulurahu rikutud. Mul on televiisorist nähtu pärast nii häbi. Ma ei suuda lihtsalt seda kõike enam üle elada. See on nii kohutav. Üle Eesti kõik helistavad mulle ja küsivad, mis toimub.“

Tahab poolt kuuse eest makstud rahast

Urvele nii palju meelhärmi valmistanud telesaatest võis aru saada, nagu oleks perest lahus elav Leo kinnistu ainuomanik ja ainult tema oleks olnud õigus kuusk maha võtta. Selle töö olevat aga Leo teadmata organiseerinud tema poeg. Ühtlasi olevat keegi tema asemel raieloa taotlusele alla kirjutanud.

Umbes sedasama juttu räägib Leo ka Õhtulehele. „See oli ilus kuusk ja mulle kallis,“ selgitab Leo. „Ehitasin oma maja nullist. Kerkis maja ja kasvas kuusk. Niimoodi üheskoos. Ma keeldusin kuuse mahavõtmisest korduvalt. Ütlesin, et kui mina käin Pärnamäe kalmistul ahjust läbi, siis võtke maha või tehke, mis tahate. Mitte keegi, ka linn ega mingi firma pole minu käest selleks luba küsinud. Aga nüüd tehti mu selja taga see asi ära ja fabritseeriti selleks dokument. Avaldus on tehtud minu nimel, aga naise allkiri all. See elu on kogu aeg niimoodi käinud. Mind on kogu aeg tallatud. Ma pole mitte keegi. Ma mõtlesin, et kaua võib, ma panen selle asja suure kella külge.“

Võrreldes telesaate jutuga on aga juurde tulnud üks nõudmine. Kui telesaates ütles Leo, et asi pole mitte rahas, vaid põhimõtetes, siis nüüd teatab ta: „On väike omaette probleem.“ Ta on vahepeal poja käest teada saanud, et Urvele on kuuse eest üle kantud 300 eurot ja nõuab sellest nüüd poolt endale. Ta lisab, et sai telesaates oma arvamuse välja öelda ja on nüüd maha rahunenud. Tema jutust võib aru saada, et kui naine raha ära maksaks, saab asja lahendatuks  lugeda. Kohtusse Leo enda sõnul minna ei tahaks, sest kohtukulud oleksid kuusest kallimad.

Vanaisa reklaam

Urvele tuleb kõike seda kuuldes nutt peale. „Vaatasin jah seda vanaisa reklaami. Kuidas ta saab olla ainuomanik, kui see on kahe peale ehitatud maja,“ ütleb Urve. „18 aastat olen mina üksinda seda maja pidanud, remontinud, maksnud tema nimel maksud ja teinud kõike muud. Meil pole temaga kuusest ühtki sõna juttu olnud. Kellele ta on seda korduvalt öelnud, et siis võib kuuse maha võtta, kui tema on Pärnamäe krematooriumi ahjust läbi käinud? Kas oma joodikute seltskonnas? Ei tea poeg, ei tea mina ei tea lapselapsed sellest midagi. Kevadel viimati nägime. Siis ta ütles, et maja läheb sundmüüki, oota kohtukutset. Nüüd järsku on kuusk talle nii kallis.“

Kui maja juurde oli vaja vedada veetrassi, käis Urve Leod appi kutsumas, et ikkagi ühine vara, las tuleb ka ja paneb käe külge. Leo aga olevat vastanud: „Kes sees elab, see teeb.“ Seesama lause tuli Urvele ka siis meelde, kui kuuse mahavõtmiseks läks. Sellepärast ta Leole kuuse kohta tehtud otsusest teada andma ei hakanudki.

Kuusk segas liiklust

Suvel olevat naabrid käinud rääkimas, et ehk võtaks kuuse tänavapoolsed alumised oksad maha, sest need ulatusid juba tänavale ja segasid liiklust. Peale alumiste okste mahavõtmist  polevat kuusk enam aga päris kuuse moodi välja näinud. Viimase tormiajal ajal tundis Urve lausa õudust, kui kuuse oksad jõuliselt aknaid ja maja kriipisid ning puu ise maja kohal kõikus. „Raske südamega otsustasime, et anname kuuse jõulupuuks ära. Et siis ei pea ise  transpordikulusid ja kraanasid, mis mahavõtmisega kaasnevad, kinni maksma,“ räägib Urve.

Ka Leo allkirja raieloa taotluse all ei tahtnud Urve võltsida. Vallast olevat öeldud, et taotlusel peab olema sama omaniku nimi, mis on kinnistusraamatus kirjas, ja nii kirjutaski ta omaniku reale trükitähtedega Leo nime, allkirja reale aga andis oma allkirja. Et asi oleks kontrollitav ja selge, kirjutas ta taotlusele ka oma telefoninumbri. Urve teadis, et kinnistu kuulub täpselt sama palju temale kui tema mehele ja tal on täpselt samasugune õigus kuuse mahavõtmist taotleda. Sellepärast ei pidanud ta oma allkirja kirjutamist võltsimiseks.

Ka Paikuse vallasekretär Eve Paas leiab, et tema meelest ei tohiks kuuse mahavõtmisega mingit sisulist probleemi olla. Niipalju kui tema teab, on kinnistu ja sellel kasvav kuusk abielupaari ühine vara ja põhimõtteliselt peaksid mehel ja naisel olema kuuse suhtes ühesugused õigused. „See ei ole nii tohutult suur varandus, et seal peaks tingimata mõlema nõusolek olema. Meie lähtusime kinnistusraamatu seisust. Allkirja õigsus on nende peresisene vaidlus ja kui mees nõuab käekirjaekspertiisi ja tahab kohtus asja vaidlustada, vaidlustagu,“ leiab Paas.

Sel esmaspäeval jõudis Urve mobiiltelefonile ka Leo sõnum: „Ootan kuuse raha 150 eurot kuni 21.12.2013 ….“

lisapilt: