Veebiajaleht, mida saad teha ise
02/01/2014 - 00:00
Elanikel jääb üle vaid oodata järgmist üleujutust
superpilt: 
sissejuhatus: 
Tänavu kevadel, kui Pärnu jõgi oli tõusnud Sindis kolmandat aastat järjest jõeäärsete majadeni ja sel aastal koguni poole meetri kõrgusele tuppa, lubas Sindi linnapea, et midagi võetakse ette ja sellist üleujutust elanikel enam karta pole vaja. Äsja valminud ekspertanalüüs aga näitab, et antud lubadust on eelolevaks kevadeks peaaegu võimatu täita. Loe edasi ...
tekst: 

Urmas Nugini inseneribüroolt tellitud ja 1920 eurot maksma läinud ekspertanalüüs tuleb väga lihtsale järeldusele, et kõige odavam ja ühtlasi kõige parem ja kindlam viis üleujutuseoht kõrvaldada oleks jõelammile ehitatud kuus maja demonteerida, torud-juhtmed maa seest välja võtta ning majad uude kohta ehitada. Praegu majade all olev maa-ala aga haljastataks ja kujundataks ümber pargiks või puhkealaks. Sellise lahenduse ligikaudsetki hinda analüüs välja ei too, kuid peab seda sellele vaatamata kõige odavamaks.

Järgmise aasta kevadeks maju uude kohta viia on praegu juba võimatu. „Millal mõni abinõu võiks rakenduda, ei ole praegu võimalik öelda,“ tõdeb ka Sindi linnapea Marko Šorin. Seega peavad Sindi Auli ja Pardi tänava elanikud tõenäoliselt ka järgmisel kevadel olema valmis järjekordseks üleujutuseks, peale tungiva vee eest põgenemiseks ja pärast üleujutust kodu taastamiseks.

Teise lahendusena pakub Nugini büroo välja jõelammile ehitatud majade kaitsmist veetõkkeseinte või tammidega. Olenevalt sellest, kui pikk tuleb tamm, maksaks selline lahendus 400 tuhat kuni 2 miljonit eurot. Olgu võrdluseks öeldud, et Sindi 2013. aasta eelarve põhitegevuse tulud kokku on 3,2 miljonit eurot. „Rahastamise küsimus on ilmselt suurim probleem, millele praegusel hetkel vastust ei ole,“ ütleb linnapea Šorin.

Kolmas võimalik lahendus oleks olemasolevate majade demonteerimine, seejärel jõelammi pinnase tõstmine kõrgusele, kuhu ka kõige halvemal juhul jõevesi ei jõua, ning lõpuks ehitataks lahti võetud majad kõrgemale tõstetud pinnasele uuesti üles. Esialgse hinnangu kohasel läheks ainuüksi pinnase tõstmine maksma ligikaudu sama palju kui tammide ehitamine. Sellele lisanduks aga majade demonteerimise ja uuesti ülesehitamise kulu.

Vahetult pärast viimast üleujutust toimunud kolmel koosolekul peeti üheks kaalumist tasuvaks võimaluseks ka Pärnu jõe põhja süvendamist ja jää liikumist takistavate jõesaarte väljakaevamist. Eksperdi hinnangul ei pruugi need meetmed aidata. Pealegi asub Pärnu jõe alamjooks üle-euroopaliselt kaitstaval Natura 2000 alal, kus igasugune looduse ümberkujundamine on keelatud.

Linnapea Sorin on välja pakkunud ka võimaluse, et kevadel vett üles paisutavad jääsulud võiks lihtsalt lõhata. Ekspertanalüüs ei pea seda pikemaajalises perspektiivis arvestatavaks alternatiiviks, sest see ei ole üleujutust ennetav abinõu.

 

Pardi tänava elanik Raio Piiroja:

Vilksamisi olen eksperthinnangu läbi lugenud. Nüüd tahan kõigepealt Sindi linnavalitsuse arvamuse ära kuulata, eks ma siis otsustan juba edasi. Kõiki asju võib ju teha, aga küsimus on selles, kes maksab.

Esimene eksperdi pakutud variant tundub kõige reaalsem. Eks ta õigem oleks need majad siit ära kolida. Las loodus elab oma moodi.

Tamm on nii hirmus kallis, et majade ja tammi väärtust ei saa võrreldagi. Siin on kuus maja, igaüks neist ligikaudu 100 000 eurot.

Ma arvan ka seda, et jõge pole mõtet puutuma hakata. See variant langeb ära. Las loodus olla, nagu loodus on olnud. Vaevalt ka jääsulu õhkulaskmine midagi aitaks. Probleem on ju selles, et jääl pole kusagile minna. Paikusest alates kuni mereni on ju jõgi kinni külmunud, seal läheb jää alati hiljem. Kilomeetrite viisi ei saa ju jääd õhku lasta, siin on ju kalade kudemisalad ega neid ei saa ju ära tappa.

Olen ise ka arhitektiga rääkinud, et ta joonistaks mulle midagi paberi peale, kuidas oma maja vee eest kaitsta. Minu olukord on natukene parem, sest meie maja on natukene kõrgemal ja kalda nõlva sees. Mul oleks kergem maja kaitseks veetõket teha.

Teine küsimus on muidugi see, et miks need majad siia üldse ehitati, kui loodus selline on. Krunti ostes ma kohapeal ei käinudki. Olin Norras ja vaatasin pilte. Piltide järgi ostsin krundi ära. See on juba esimene viga. Seitse aastat saime ilusasti elada ja ei juhtunud midagi halba. aga … tagantjärele on kerge tark olla.

 

 

Auli tänava elanik Merike Teppan-Kolk:

Mina pole küll ehituse asjatundja, aga targemad inimesed arvavad, et eksperdi soovitatud majade lahtivõtmine ja pärast uuesti kokku panemine tähendaks sisuliselt seda, et lihtsam ja odavam oleks siis juba uued majad ehitada. Tammi ehitamine on sedavõrd kallis, et see langeb sellepärast ära. Jõe süvendamine ei ole ka võimalik, sest majad asuvad Natura 2000 alal. Eks need rohkem paberipeal variandid ole. Vast mingi kompenseerimise variant oleks reaalsem.

Õnneks on meie linnapea väga asjaajaja inimene ja tegeleb meie probleemiga. Linnapea on uurinud just lõhkamise teemat. Isegi kui need pikad lahendused siin kunagi tulevad, siis selle ajani on ka vaja ära elada. Kui siiani räägiti, et lõhkamine ei tule erinevatel põhjustel kõne allagi, siis nüüd on jõutud selleni, et tegelikult on see teostatav. Lõhkamise puhul peab olema aga ülikiire reageerimine. Kui vesi jõuab majadesse, siis on juba hilja.

Vaevalt, et omavalitsusel alumises sahtlis pakutud variandid teoks tegemiseks raha leidub. Linnal seda raha nagunii ei ole, minu arvates peaks siin riik õla alla panema.

 

pildiallkiri: 
VETEVÄLI: Viimasel kolmel kevadel on Sindi Pardi ja Auli tänava majad asunud jäämineku ajal keset vetevooge, nagu põhja kinni jäänud laevukesed.