Veebiajaleht, mida saad teha ise
02/01/2014 - 00:00
Eesti riik peab maksma mõrvarile tema õiguste rikkumise eest tuhandeid eurosid
sissejuhatus: 
Euroopa inimõiguste kohus kohustas Eesti riiki maksma 4500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks ja 2821,54 eurot kulude katteks endisele Pärnu-Jaagupi noormehele Keijo Martinile, kes 2006. aastal, olles tollal alles 17aastane, lõi liharaiumiskirvega oma koolivennale pähe ja lõikas seejärel ohvril kirve teraga kõri läbi. Loe edasi ...
tekst: 

Eesti riigil on Martinile hüvitise väljamaksmiseks aega 6. jaanuarini 2014. Väljamõistetud 7321,54 eurole võivad lisanduda ka maksud.

Olgu võrdluseks lisatud, et Eesti kohus nõudis matusekulude ning riiete ja esemete rikkumisega tekitatud kahju korvamiseks Martinilt tapetu omaste kasuks välja 20970 krooni (1340,23 eurot), mis on peaaegu viis ja pool korda väiksem summa kui Martinil on nüüd saada Eesti riigilt. Tapetud noormehe isa sõnul ei ole nad aga siiani ühtegi senti Martinilt kätte saanud. Ka ei ole tapetud noormehe omaksed nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist tsiviilkorras. „Advokaat soovitas seda mitte teha,“ põhjendas tapetud noormehe isa.

Rikuti kaitseõigust

Martin kaebas Euroopa inimõiguste kohtule eelkõige selle üle, et Eestis rikuti tema kaitseõigust ja seetõttu ei saanud olla ka õiglast kohtumenetlust. Martini väitel ei võimaldatud kaitsjal vandeadvokaat Paul Järvel temaga kohtueelses menetluses soovi kohaselt kohtuda ja politseiuurijad avaldasid talle survet, et ta kirjutaks taotluse Järve teenusest loobumise kohta. Õigusabi korras määratud uue advokaadi survel olevatki ta kuriteo üles tunnistanud. Samuti olevat vägivaldsed kambrikaaslased talle vihjanud, et uurijatega on kasulik koostööd teha.

Euroopa inimõiguste kohus leidiski, et Martini kaebus on põhjendatud ning rikutud on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikeid 1 ja 3, mis ütlevad, et igaühel on kriminaalsüüdistuse korral õigus õiglasele kohtumenetlusele kohtus ja igal kuriteos süüdistataval on õigus kaitsta end enda valitud kaitsja abil.

Lisaks märgib Euroopa inimõiguste kohus, et kui Eesti kohus on mõistnud Martini süüdi menetluses, mis ei vastanud konventsioonis sätestatud õiglase menetluse nõudele, on rikkumise kohaseks hüvitamiseks põhimõtteliselt kohtuasja taasläbivaatamine.

„Ma ei tea, mida arvas Euroopa inimõiguste kohus, kuid minu arvates ei rikutud Keijo Martini õigusi mitte mingil moel,“ kommenteeris Euroopa inimõiguste kohtu otsust tapetud noormehe isa. „Ma arvan, et see asi ei vasta lihtsalt tõele. Mina leian küll, et Eesti riik ega keegi teine ei ole selle inimese ees mitte midagi võlgu ega süüdi.“

Martin tappis oma koolivenna 2006. aastal Pärnu-Jaagupis oma kodukoha lähedal teeäärses metsas. Pärnu maakohus mõistis ta 2008. aastal mõrvas süüdi ja määras talle karistuseks 10 aastat vangistust. Kuigi seadus nägi tollal ja näeb ka praegu sellise kuriteo eest ette kuni eluaegset vangistust, ei saanud Martinile pikemat vangistust määrata, sest ta oli siis veel alaealine. Viimane kohtuistung selle tapmise asjas toimus tänavu, kuid kõik järgnevad kohtuinstantsid on jätnud vangistuse pikkuse muutmata. Eeluurimise ajal võttis Martin tapmise omaks, kuid kohtus eitas seda ja on jäänud eitamise juurde käesoleva ajani.