Veebiajaleht, mida saad teha ise
02/01/2014 - 00:00
Eesti oma lauaviinamari hakkab vallutama kohalikku turgu
supervideo: 
superpilt: 
sissejuhatus: 
Pärnu taimelaadale sattunud soome prouad ohhetavad ja ahhetavad imestusest ning küsivad veel kord üle: kas see ikka on tõesti Eesti oma viinamari. „Oi, kui head. Milline huvitav ja omapärane maitse,“ imestab üks proua veel kord, kui on Pärnumaal Vändra vallas tegutseva aedniku Harri Poomi viinamarju ka maitsta saanud. Loe edasi ... Vaata videot ka HD versioonis ja täisekraanil!
tekst: 

Kui soomlannad veel kuulevad, et need marjad on kasvanud ilma keemilise taimekaitseta, ostavad nad kobara viinamarju kaasa.

Põhjuseid, miks üks Eesti mees meie kliimasse üldiselt sobimatu taimega jändab on kaks. „Ma olen kogu aeg niisugune taimehull olnud ja mulle on meeldinud kasvatada just mittetraditsioonilisi asju,“ selgitab Poom. „Viinamari on tore kultuur, huvitav on teda kasvatada ja hästi maitseb ka. Sellepärast viinamari sobibki mulle.“ Teine põhjus tuleneb Eesti looduslikest tingimustest, mis, nii ootamatu kui see ka pole, sobivad viinamarja kasvatuseks mõnes mõttes isegi paremini kui lõunapool. „Viinamarja on suhteliselt raske kasvatada, sest meie kliima talle hästi ei sobi, aga viinapuu kahjuritele sobib meie kliima veel vähem,“ väidab Poom. „Meie mari on täiesti puhas. Vähemalt praegu saame ilma keemilise taimekaitseta täiesti korralikku viinamarja kasvatada, lõunapool ei saa.“

Poomi aiandis kasvab praegu ligikaudu 150 sorti viinamarju. Siiani on viinamarjade kasvatus olnud Poomile rohkem harrastus ja õppimise aeg, nüüd on ta aga oma aiandis kasvatamiseks sobivad viinamarjasordid välja valitud ja vajalikud oskused omandanud. „Peagi hakkab meilt tulema palju marja. Meil praegu veel marja nii palju ei ole, et turustusvõrku oleksime otsinud, aga edaspidi küll. Mujalt maailmast tuleva viinamarjaga me praktiliselt ei konkureeri, sest see viinamari on praktiliselt kõik kasvatatud tugeva keemilise taimekaitsega.“

Iseenesest ei ole viinamarjakasvatus Eestis uus asi ja sellega on tegeldud hobi korras aastakümneid. Väidetavalt on Eesti ka kõige põhjapoolsem maa, kus seda marja saab avamaal kasvatada. Poomi andmeil on Eestis praegu 3-4 tõsist viinamarjakasvatajat, kes toodavad seda ärilistel eesmärkidel. Põhiliselt kasvatatavat siiski veiniviinamarju. „Nad on täiesti erineva maitsega. Heast lauaviinamarjast saab kehva veini ja head veiniviinamarja väga suhu panna ei taha,“ selgitab Poom erinevust. „Lauaviinamarjas tahetakse suhteliselt vähe haput, suhkrusisaldus lauaviinamarjal tegelikult nii väga oluline ei ole, olulisem on hapete ja suhkru suhe.“

Poomi puhul on uudne see, et ta panustab just lauaviinamarjale, selle kvaliteedile ja võimalikult laiale sortimendi- ja maitsevalikule. Midagi ligilähedastki me praegu Eesti kauplustes ei näe. Juba eelpool nimetatud 150 viinamarjasordi hulgas, mida Poom kasvatab, on sorte üle maailma.

pildiallkiri: 
ENIM KASVATATAV: Aednik Harri Poomi sõnul kasvatatakse Eestis viinamarjadest kõige rohkem Lätis aretatud sorti Zilga.