Veebiajaleht, mida saad teha ise
02/01/2014 - 00:00
Bürokraatiakoll materdab Pärnu rannaelevante
superpilt: 
sissejuhatus: 
Kui Pärnu pensionär Eino-Jüri Laarmann töömeestega Raeküla linnosa randa elevandikujulist liumäge paigaldas, juhtus äpardus. Agaraks ehmatatud rannakoristajad, kes just olid töösse leige suhtumise eest hurjutada saanud, koristasid rannalt ära vette läinud töömehe püksid. Töömees jäi paljaste reitega, muidu oli kõik veel hästi, sest bürokraatiakoll alles magas. Loe edasi ...
tekst: 

Rannaelevant elas laste rõõmuks oma igapäevast elu ja lapsed sulpsatasid kilgates üksteise järel lonti mööda vette. Oleks Laarmann aga vaid teadnud, kui sügavale tähtsatesse paberitesse ranged ametnikud oma nina seekord rannaelevandi pärast pistavad, oleks ta ohanud.  

Tegelikult ei alanud asi siiski mitte Raeküla linnaosa randa paigaldatud ilma projekti ja muude dokumentidega Laarmanni elevandist, vaid tema kaks kuud vanemast sõsarast Pärnu keskrannas. Selle elevandi oli paigaldanud Pärnu linnavalitsus ja vähemalt linnaametnike endi arvates olid nende elevandi kõik paberid korras. Oli ehitusprojekt ja Euroopa ohutusstandardile vastav atraktsiooniprojekt ning tööd telliti hankekonkursi korras kõiki vajalikke litsentse omavalt firmalt. Pärnu keskranna elevant sai kiiresti väga populaarseks ja ilusate ilmadega tuli lastel liu laskmiseks elevandi taga pikas järjekorras seista.

Laps satub ohtu

Siis aga sattus laps elevandi juures ohtu. Elevandi londi alla mere põhja, kuhu lapsed jalgupidi alla sulpsatasid, tekkis auk, nii et vee sügavus selles kohas küündis ligikaudu meetrini. Ühel väikesel lapsel ei ulatunud seal jalad põhja ja ta jäi süviku kohale näoli vette hulpima. Laps küll tõsteti kiiresti välja ja midagi tõsist ei juhtunud, aga see juhtum äratas bürokraatiamasina unest. Tehnilise järelevalve amet algatas järelvalvemenetluse ja leidis elevandi juures mitmeid puudusi. Elevant oli paigaldatud merre, mille põhi kuulub riigile, mitte Pärnu linnale. Seega oli elevant paigaldatud võõrale maale. Projektis ei olnud arvestatud sellega, et londi alla võib tekkida ohtlik auk, ega nähtud ette meetmeid, kuidas selle tekkimist vältida. Veel ei olnud ehitusprojektis hooldamisjuhiseid, sealhulgas seda, kuidas tasandada liugtee alla tekkivat auku. Lisaks soovis Tehnilise järelevalve amet näha elevandi ohutu kasutamise eeskirju, mis ütleks muuhulgas, kui vanad ja pikad peavad lapsed elevandi seljast alla sõitmiseks olema.

Pärnu linnavalitsus reageeris Tehnilise järelevalve ameti tähelepanu juhtimisele sellega, et tõstis rannaelevandi kaldale omale maale. Järelevalve ei ole aga endiselt rahul. „Rajatise ehitusprojekt näeb ette lasteatraktsiooni alusraami paigaldamist maapinda 41 cm sügavusele, hetkel asub nimetatud alusraam liiva peal ning on nii ehitise kasutajatele kui ka möödujatele ohtlik,“ väidab Tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.  Sellest, et elevant asub praegu koos alusraamiga maapinnal, tuleneb järelevalve hinnangul veel teinegi oht. Standardi järgi ei tohi elevandi londi ots olla maapinnast kõrgemal kui 35 cm, kuid praegu on see vahemaa suurem. „Kuna tegemist on rajatisega, mille kasutajate arv on suur ja laste ohutaju ei ole välja arenenud, on taolised juhud meie kõrgendatud ja erilise tähelepanu all,“ põhjendab Võlma rannaelevantidele erilise tähelepanu pööramist. „Seetõttu on Tehnilise järelevalve amet teinud Pärnu linnavalitsusele ettekirjutuse ehitise kasutamise peatamiseks kuni selle ohutusnõuetega vastavusse viimiseni.“

Kõige lihtsam oleks elevant ära peita

Kuigi ettekirjutus ei ole tehtud Raeküla mehele Laarmannile, kehtivad samad nõudmised ka temale ja tema elevandile. „Pärnu linnavalitsusest tuli suur kuri kiri, et ei ole projekti. Selge see, et mul pole projekti tehtud ega luba võetud,“ tunnistab Laarmann. „Leppisime Pärnu abilinnapea Romek Kosenkraniusega kokku, et see on nagu rannatarve, näiteks pink või riietumiskabiin, aga nemad ristisid minu elevandi rajatiseks. Ametnike värk, kui neil ei ole midagi muud teha, siis tuleb ikka vaielda. Kuidagi peab ju iseenda olemasolu tõestama.“ Laarmann on hariduselt ehitusinsener ja ehitanud eluaeg teid ja sildu. Oma elevandi ongi ta projekteerinud enda sõnul kui kaldteega estakaadi. Lisaks sellele, et puidust ja metallist loom on kenasti koos püsinud ei ole selle juures teadaolevalt ühtki ohtlikku olukorda tekkinud. Laarmann planeeris järgmiseks aastaks oma elevandile järelkasvugi – hästi väikest elevanti, kust väikestel lastel oleks mõnus ja ohutu vette sulpsatada. Nüüd ta enam nii kindel oma kavatsustes ei ole. „Eks vaatame,“ ütleb ta. „Kõige lihtsam oleks elevant ära peita,“ tõdeb linnavalitsuse elevanti silmas pidades Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepp. „Kuid sellega võtaksime rõõmu tuhandetelt lastelt ja täiskasvanuteltki.“ Lepp usub, et järgmiseks aastaks aetakse kõik formaalsused korda ja Pärnu keskranna elevandist saab tõeline ranna pärl.

pildiallkiri: 
PABERITETA ELEVANT: Eino-Jüri Laarmanni poolt Raeküla randa paigaldatud dokumentideta elevandi juures ei ole juhtunud teadaolevalt ühtki õnnetust ja kohalikud inimesed on öelnud selle eest Laarmannile ainult häid sõnu.